Sunday, May 30, 2010

armastus

Armastus on igalpool. See ümbritseb Meid. Kuigi vahel on tunne, et oleme üksi ning keegi ei hooli, pole see tõsi - ALATI on keegi.
Olen püsisuhtes. Mis ma öelda saan, olen püsisuhte inimene. Olen seda juba viimased 2 aastat (peaaegu). Kõik on täiuslik ja tunnen end paremini kui kunagi varem. Tunnen end armastatuna. Siiski, kõigel on kaks poolt. Kui ollakse mistahes suhtes, tuleb teha ohverdusi - vaba aeg, sõbrad, pere, kool, töö. Kõigele on siis vähem aega. Mitte ehk sellepärast, et partner nii nõuab, vaid hoopis enda soovide pärast. Tahestahtmata eemladutakse sõpradest ning lähedaseimaks isikuks jääb See Õige. Selle Õigega käiakse väljas koos, magatakse koos, elatakse koos. Kuid kõigile on selge, et alati ei saa olla koos ja, mis siis juhtub? Mis siis juhtub, kui ollakse sunnitud üksi magama või üksi sünnipäevapeole minema? Sõbrad on ju kaugemad, pole harjutud kellegi teise toeta olema.. Siis on paanika.
Olukord tundub kohutav ning jääb mulje, et ollakse sunnitud valima suhte ja elu ning sõprade vahel. Valitseb totaalne ebaõiglus. Kuid kui ollakse õnnelik ning on olemas sõbrad, kes ei sunni sellist valikut tegema, vaid toetevad. Kui aksepteeritakse sõbra uus armastatu. Kui ei eemalduta heast kaaslasest, vaid seetõtttu, et ta sai õnnelikumaks. Kui ei hakata teda ignoreerima või ebameeldivaid kommentaare tegema tema kaaslase kohta. Kui ollakse õnnelik nagu mina.
Armastus nõuab ohvreid, see on teada tõde. Kuid see, mis armastus vastu annab, kompenseerib kõik ohvrid, kaotused ja kurbuse, mis elul pakkuda on. Armastus ongi õnn.

tellige suituspakke



















Sunday, May 23, 2010

elu ilu

Elu on täis pisiasju. Kõik ei märka neid, aga need, kes seda teevad, on natuke rohkem õnnistatud, kui ülejäänud. Maailma saab vaadata kui hukka läinud mõttetut kohta, nagu kurjad geeniused filmides, või kui kõige mitmekesisemat ja huvitavamat paika üldse (eelkõige just pisiasjde pärast). Ja vaatepunkti valimine oleneb ainult inimesest endast.

Pisiasjad, mida mina märkan, on näiteks, kui buss loksub, siis kõik inimesed, kes minuga samas bussis on, liiguvad täpselt samamoodi ja ühel ajal vasakule, paremale, üles, alla, olles samal ajal äärmiselt tõsised. Mina ei suuda sellistel hetkedel tõsine olla. See on liiga naljakas.

Või näiteks, kui mõni inimene end vahel unustab ning klappidest muusikat kuulates laulule suuga kaasa maigutab või lausa laula. On näha, et Talle vist tõesti see lugu väga meeldib, Tal on sellega omad mälestused ning ma näen mingi inimese ehk parimat hetke igavas ja hallis argipäevas. Mina tatsan (ma tõesti ei kujuta ette mis sõna on “tatsama” aga paremat ka pähe ei tulnud - autori vabandused) jalaga tihti muusika rütmile klappides kaasa, ehk isegi teen paar tantsuliigutust. Teen seda, sest see on mõnus ja lõõgastav, kuigi see võib tunduda tobe. Siiski usun ma kaaskodanike sallivusse ja huumorimeelde.

Need pisiasjad moodustavadki Meie väikese maailma ning loodan, et ka Sina märkad neid. Märkad, kui 40 aastat abielus olnud vanapaar veel pargis jalutades käest kinni hoiab. Või, kui klassikaaslane/kaaskolleeg vaatab armunult teist, kuigi viimane seda ei märkagi. Või kuivõrd erinevad inimesed trollipeatuses oma transpordivahendit ootavad.

Märgake JA mõistke erinevate inimeste olemusi ja käitumist. Võin kinnitada, et absoluutselt kõigil on oma väike eluke, oma arusaam sellest ja käituvad ka vastavalt sellele.

Olge tublid!

õnnelikkus

16 päeva diplomitöö kaitsmiseni, umbes 12 päeva selle üles panemiseni;
11 päeva kunsti eksami essee ära andmiseni ja umbes 3 nädalat selle üles panemiseni;

.. ja väljas on päeval 25 kraadi sooja.. Elu on karm! tuleb teha raskeid otsuseid. Arvan, et langetasin sel raskel ajal õige otsuse - ma otsustasin päevitada :)

Tegelikult olen õnnelik - keskkool on praktiliselt läbi ning hetkel on küll veel kohustus asju lõpetada, kuid need on meeldivad "asjad".
Olen õnnelik, sest mul on head sõbrad ning isegi armastus on otsustanud mind külastada, no tegelikult juba viimased aastad on mul külas olnud, aga see selleks.
Olen õnnelik, et ilmad on ilusad ja inimesed rõõmsamad.
Olen õnnelik, et saan suvel külastada head sõpra välismaal ning temaga palju aega koos veeta.
Olen õnnelik, et mu vanematel oli võimalus käia reisil, et mu vend tuleb varsti koju ning, et mu perega on kõik korras.
Olen õnnelik!
Tuesday, May 18, 2010

wowwowwow

Pääääris edukas ütleks..
Päev läks hästi, varsti on tööd üleval ning lehekülg levitatav. põnevpõnev!
Diplomitöö arenes jõudsalt ning sõber Mihkelaitas vägagi lehega (AITTTTTÄH sõber Mihkel!)
Homme kavas salsat tantsima minna. Tulge ka kõik! Tallinna Ülikoolis on kursused. Gero õpetab. Jube kiffft! 
Igatahes, aitäh kõik sõbrad toetuse ja kannatuse eest; olete parimad!



diplomitööd tehes! --->                     
Monday, May 17, 2010

ohjah..

Järgmine õhtu..
Sattusin lehe tegemisest sõltuvusse ning tahan kõike ja korraga. Siinkohal tahan TÄNADA suurima austusavadusega Musi, Mihklit ja Kristinat. Teie abita oleks raskusi (suuuuuri raskusi) edasi jõudmisega. AITÄH!
Lõpetan hetkel ka keskkool ja kunstikooli. On mai viimased nädalad ehk mul on 2 nädalat, et kunstikooli diplomitöö valmis saada ja poolteist nädalat, et kooli kunstieksami essee ära esitada. Valisin halvima aja internetisõltuvuseks. Ilmad otsustasid minu olukorda veelgi raskendada ja hakkasin ilusateks ja soojadeks.
SIISKI, mu poolik diplomitöö meeldis mu juhendajale, mu essee vajab vaid kohendamist ja lõpetust, mul on suurepärased sõbrad ning vägavägavägakalli inimese sünnipäev on laupäeval - elu on tegelikult ilus.
Mu riigieksamid on läbi. Tegelikult said need läbi kahe ja poole nädalaga, millal mu vanemad Amazonast otsustsid avastama minna (Nad väitsid, et "lähevad eest ära"..). Olenemata mu üüratust kadedusest nende vastu, olid need 2 nädalat mu elu ühed pingelisemad, kuid ka parima. Mul on elus tõesti palju vedanud.
See blogi sissekanne on üks suur mull, aga ma vajasin selle mulli välja ütlemist. Pisiasjad moodustavad siiski Meie maailma ja elu..
Sunday, May 16, 2010

algus

Alustasingi! Ehk kujuneb sellest midagi toredat ja väga põnevat. Mu igatsetud uus algus juba algabki. Raske uskuda, aga peab mainima, et lausa vaimustav!
Olen arvuti taga istunud juba kella kuuest (tegelenud, vaid selle leheküljega). Täna veendusin, et saan kõigega hakkama. Ma olen kergelt öelda võhik arvutite ja interneti alal, kuid suutsin ise kujunduse teha ja kõik paari tunniga enamvähem selgeks saaada. Siiski pean alandlikult tänama oma eluarmastust ja sõpru, kes mind aitasid ja mu paanika hooge talusid, kui midagi välja ei tulnud. Need oli rasked paar tundi!
On aga aega magama minna ja ilusaid unenägusid näha. Sellest kõigest tuleb veel ehk asja!

Blogi