Punane Pliiats

Kallis 2013, 

2012 oli raske aasta. Arvan, et 2013 tuleb ka raske. Mu koer pandi kaks nädalat tagasi magama. Arvan, et 2013 tuleb ka raske, tundub lihtsalt paratamatu. Ma luban endale, et võtan ennast kokku ja ei lase jälle laiali kukkuda. Vähemalt mitte teiste ees. Minuga on kõik hästi! Seda on raske öelda..

Kolin 9 päeva pärast Saksamaale. Ükskõik, mis juhtuma hakkab, juhtuma peab või juhtuda võib, armastan Magnust väga. Arvatavasti elu lõpuni ja rohkemgi.

Kaks tuhat kaksteist murdis mu südame. Mulle teadaolev elu lõppes 20.juunil 2012.aasta hilisõhtul ning paar päeva hiljem algas uus. Uus elu, kus pidin õppima uuesti elama ilma südamesõbrata. Uuesti õppima tundma, mis tähendas ka uue südame leidmist. Arvan, et mul ei ole seda veel, aga olen sellele vist lähemal kui kunagi varem. 

Need, kes ütlevad, et südant ei saa murda, kuna see on organ su kehas, siis palun.. minge perse..

2013 on mu lohutus kunst. Ta oli seda ka 2012, 2011 jne. Kunst on piirideta. Joonistad pilti, mõtled, et Sulle ei meeldi see, kustutad ära. Kõik, pilt on läinud. Hetkega võib see aga naasta. Millal iganes soovid. Millisena tahes. Piirideta.

Loodan, et olen Saksamaa jaoks valmis. Loodan, et Saksamaa on minu jaoks valmis.

Kajeli on surnud. 2013 - palun ole armuline..

Vabandust, laenan jälle andeka inimese sõnu.

Give me love like never before,
'cause lately I've been craving more,
And it's been a while but I still feel the same,
Maybe I should let you go,
You know I'll fight my corner,
And that tonight I'll call ya,
After my blood is drowning in alcohol,
No I just wanna hold ya.

Alati ja armuliselt sinu,

Paula