Punane Pliiats

Kord aastas saavad inimesed jälle aastakese vanemaks. Seda kohutavat sündmust tähistatakse, üldiselt peoga või kutsutakse niisama tuttavad ja sõbrad kokku ning nauditakse üksteise seltskonda. Suurepärane osa on sellel kahetsusväärsel sündmusel see, et Sul on võimalus näha, kallistada, rääkida, naerda parimate sõpradega, keda pole kaua aega näinud või, kes on Sinust kaugemale kolinud, (mind peaksid eriti mõistma keskkooli lõpetanud inimesed) või kellega Su ajagraafik üldse klappida ei taha. See seltskond, need sõbrad, lähedased, saavad sulle veel lähedasemaks, sest nad on Sinu pärast välja tulnud. Välja tulnud, et Sind kallistada, Sulle lilli tuua, Sulle õnne soovida, Sind erilisena end tundma panna. Kui SEE Sind ei liiguta ja ei tõesta, et Sul on suurepärased sõbrad, siis ei tee seda miski.

Maailmas pole mitte midagi paremat, kui teadmine, et sul on sõber (sõbrad), kellele võid alati helistada, ukse taha minna muret kurtma, õla najale nutma. See sõber võib olla ka Su ema, vanaema, isa, poiss-sõber või tüdruksõber. Mul on au öelda, et mul on kiirvalimise peal ema, elu armastus ja parim sõbranna. Mu elus on mitu usaldusväärset suurepärast vaimustavat inimest.