Tuesday, June 15, 2010

pettumus

Kõik teavad seda tunnet. Seda hetkega masendavat ja ülevõtvat tunnet - pettumust. See hiilib ligi ning ründab, kui oled kas just heatuju endale soetanud või see juba oli Sul. See hiilib ja ründab täiesti ette teatamata, röövides kogu Su entusiasmi, naeratuse, heatuju ja lootuse.
Pettumus on kaval. See teab Su nõrki kohti ja kasutab neid julmalt ära. Näiteks teab See, et oled terve päev oodanud kokkusaamist kalli inimesega või lihtsalt pehme & lõõgastava diivaniga kodus, mis paneb kõik töö/kooli mured unustama, kuid just enne seda suuuuurepärast kokkusaamist tuleb midagi vahele ja siis ongi pettumuse kord rünnata. Ja oi(!) kuidas ta ründab. Sellisele rünnakule saavad vastu vaid tugevaimad. Kuid C. Darwin (ja Emake Loodus) on öelnud, et ellu jäävad vaid tugevamad ning just seetõttu ei tohigi Sellele alla vanduda. Seda tehes, vannud alla ka endale ning see on halvim, mis teha saad.
Pettumus võib põrmustada, kuid võib ka Sind vapustavalt tugevaks teha. Võib Sind jalge alla trampida või hoopis sundida Sind sirgelt seisma. Igal juhul tuleb tõdeda - pettumus on mõjuvõimas igaljuhul. Mina proovin valida selle teise variandi.



Kirjand 68
KOHUTAV! (U)
Sunday, June 13, 2010

aastapäev = kanakuut + a-rühm = täiuslikkus


Täna on 13.juuni 2010 aastal. Täna on eriline päev, sest täna tähistasin armastuse aastapäeva. Kaks aastat on möödunud, kaks parimat aastat, kaks fantastilist aastat, kaks uskumatult palju õnne täis aastat mu elust. Olen saanud kaks aastat koos olla parima poisiga siin maailmas. Olen saanud jagada oma unistusi, oma hirme, oma süda, oma elu ühe võrratu inimesega. Selle kahe aasta pärast usun ma armastusse ja ainult nende aastate pärast loodan, et kõigil on võimalus seda kogeda, kui tõesti mitte kogu elu, siis vähemalt mingi osa sellest.
Tähistamine kujutas ennast lõunasööki ja kino ehk Kanakuuti ja A-rühma filmi. Täiuslik. Kuid veelgi paremaks tegi tänase see, kui sain vaadata Tema silmadesse ning need naeratasid mulle kohe. Nüüd ma tean, mida tähendab naeratus.
Inimesed püüdlevad kogu elu täiuslikkuse poole, kuid enamik ei mõistagi kunagi, et see on alati nende ees olnud. Terve see aeg on kõik tähtis ja vajalik, mis teebki elu täiuslikuks, nende ninade all.
Armastus.

tema

ta on mu kõrval. ta naeratab. ta paneb naeratama. ta vaatab mulle otsa. ta paneb otsa vaatama, jõllitama. ta muretseb. ta teeb kurba nägu. ta paneb nutma. ta paneb rõõmustama. ta masendab. ta paneb silmad särama. ta helistab, messib. ta paneb tema peale mõtlema. ta ei lase magada. ta paneb südame kiiremini lööma. ta paneb kirjutama. ta paneb jooma, suitsetama. ta paneb joomisest ja suitsetamisest loobuma. ta on tark, lõbus, tore, usaldusväärne. ta on kuri, äkiline, tugev. ta kaitseb.
tema on minu.
ja nagu ei ole ka.

sõltuvus

Ma imetlen sõltlasi; olgu nad siis alkoholist või tubakast või narkootikumidest või seksist või söögist või millest iganes sõltuvuses. Enamik inimesi ootab, et nende elus juhtuks mõni äkiline õnnetus või nende elu võtaks üle mõni kohutav haigus, kuid sõltlased on teistsugused. Nad on leppinud oma saatusega, hakanud oma saatust kas või natuke kontrollima ja nende sõltuvuse (misiganes see ka ei oleks, sest iga sõltuvus on "halb") tõttu ei tule surm neile suure üllatusena. Ja uskuge mind, surm külastab lõpuks meid kõiki.

Blogi