Punane Pliiats

Kõik teavad seda tunnet. Seda hetkega masendavat ja ülevõtvat tunnet - pettumust. See hiilib ligi ning ründab, kui oled kas just heatuju endale soetanud või see juba oli Sul. See hiilib ja ründab täiesti ette teatamata, röövides kogu Su entusiasmi, naeratuse, heatuju ja lootuse.
Pettumus on kaval. See teab Su nõrki kohti ja kasutab neid julmalt ära. Näiteks teab See, et oled terve päev oodanud kokkusaamist kalli inimesega või lihtsalt pehme & lõõgastava diivaniga kodus, mis paneb kõik töö/kooli mured unustama, kuid just enne seda suuuuurepärast kokkusaamist tuleb midagi vahele ja siis ongi pettumuse kord rünnata. Ja oi(!) kuidas ta ründab. Sellisele rünnakule saavad vastu vaid tugevaimad. Kuid C. Darwin (ja Emake Loodus) on öelnud, et ellu jäävad vaid tugevamad ning just seetõttu ei tohigi Sellele alla vanduda. Seda tehes, vannud alla ka endale ning see on halvim, mis teha saad.
Pettumus võib põrmustada, kuid võib ka Sind vapustavalt tugevaks teha. Võib Sind jalge alla trampida või hoopis sundida Sind sirgelt seisma. Igal juhul tuleb tõdeda - pettumus on mõjuvõimas igaljuhul. Mina proovin valida selle teise variandi.



Kirjand 68
KOHUTAV! (U)