Punane Pliiats

Olin üks päev poes. Toidupoes. Ootasin ilusti järjekorras oma korda. Et saaksin enda sendikesi 5 cm sädelevate roosalilla küüntega Jelenale anda. Seal oodates hakkasin mõtlema, milline enda avamine seal kassa järjekorras käib. Ja veel täiesti võhivõõrastele inimestele. On inimloomuses olla uudishimulik ja ma ei hakka salgama, et passisin suurima huviga, mida mu ees olev turske siilisoenguga noor mees ostis. Või minu taga olevad kaks 14-aastast kädistavat teisemelist plikat kavatsesid maagiliselt liikuvale mustale kassalindile poetada.

Hakkasin sellele mõtlema, sest minul oli kavas osta SuperAttack liim, banaan, sukad ja jäätis. See pole kellegi asi, mida Mina endale eraldatud kassalindile panen. Kuid inimloomust tundes on ju absoluutselt kindel, et see turske siilisoenguga noor mees, kädistavad 14-aastased plikad ja Jelena vaatasid mind suurima hämmastusega. Ähvardavate küüntega Jelenal ei olnud väga aega selle üle juurelda, mida punapäine tüdruk SuperAttacki, banaani, jäätise ja sukkadega teeb, kuid usun, et plikad ja noor mees läksid koju ning ütlesid kodustele: "Tead! Täna oli poes minuga samas järjekorras üks punepea, kes ostis ikka hoopis kummalised asjad endale kokku."

Chuck Palahniuk "Guts" (või "Haunted"). Nõrganärvilistele ei soovita.